Elu piir
Elu piir on see, mille endale ette sead
Õnnest puudub vaid üksainus samm
Mida ammu nööriga järel vead
Lohakust ja laiskust Jumal ei salli
Hirmuhigis rassides ise ehitad valli
Vala ämbrist välja see vana solk
Otsi endast üles see teismeline nolk
Kes julges üksinda minna pimedas rappa
Kes vahel sõnakuulmatuse eest sai tappa
...
...
Teen lahti akna, roosmanna vahtu
las pääseb välja kardinate tuules!
Ma kallis pole ammu enam plikaohtu,
ma pole see, kes nurruks sinu süles.
Las koorekausist limpsab teine kiisu,
mu pilk, see ammu uitab üle mäe.
Veel sätin sulle valmis särgi, lipsu,
siis lahkumiseks tõstan kaabu juurde käe...
...
Elu õpetas mulle
Elu õpetas mulle,
et lase lahti kui hoida ei jõua
lase lahti, kui haige teeb
kui valu toob,
kui sandistab
Elu õpetas mulle,
et elama peab hetkes
need, kellega veedad need praegused hetked
ongi kõige olulisemad
...
Hetke võlu
Ma tahaks suudelda päikesekiiri
vat nii ihalevad mu huuled päikese suule..
Ma tahaks tantsida kesksuvises vihmas
vat nii tunglevad minu tunded südames suures
Keegi kord ütles, et ära karda
armastus saab aja jooksul ainult kasvada
Võta kõik vastu, mis sulle pakutakse,
sest see, mis sulle antakse
on sinu jaoks loodud
...
Miks
Kui Marina Gustaviano maha jätab, siis kõik on kurvad
kui Malle Kallega suhtlemisele otsa peale teeb
siis keegi ei nuta!
Miks on see nii?
...
Koju tahaks
Ma tahan armuda nii et keegi ei näeks
maailm pole oluline publik
minu armuooperi pealtvaatajaks
Ma olen vaadanud silmi, neid mis imetlevad, austavad
ihalevad,
olen kohanud kehasid, mis kirglevad ja kirelevad
olen tantsinud öid ja päevi võõraste käte vahel
aga lõpuks tahaks ikka koju
...
Ilmavalgus
Päiksekiir soojendab ja kullasemalt kumab
Kui sünge viha lahtub lauge silmapiiri taga
Pärlendav kastepiisk ülisäravana olla lubab
Kui kättemaks haihtub ja igavest und magab
Tänulikkuse võit mustade murepäevade üle
Tõotab kauaoodatud imedemaa uut algust
Käed laiali laotab ja kiigutab kui kallima süles
Ning pimedusest tärkab püsikestev ilmavalgus
...
Mida tahan
Hoia ja kasvata, mis kindlalt käes
Lase lahti, mis tahab minna kõigest väest
Kuidas näha, mis minekuks on loodud...
Kui hakkad tühja rabelema nagu poodu
Ainus pääs poomisest on panna jalad maha
Ja öelda, las läheb, minejat ma kinni hoida ei taha
Tahan seda, mis juba siin ja jäämiseks loodud
Tahan seda, mis juba elukandikul ette toodud
...
Sihtmärk sihikul
Aknast mitte halligi kaugele ei paista
Varitsev tiiger veel toitvat saaki ei haista
Uksenajal seisvad liistud pole pandud loodi
Vastsündinu äsja noorele emale toodi
Kuhu jõuad elus eesmärgitult rihtides
Millist märki tabad, kui püss pole palgel sihtides
Mägirattaretkele sõidad ratast koju jättes
Tasa sõuda soovid tormistes merevetes
Püss õlale võta, sea sihikule sihtmärk
Põsed õhetamas, see on terve keha märk
...
Aja hambad
On ajal hambad, sest hammasteta suu ei näri läbi
Läbi ajast puretud lõgisevast ukselingist
Ussiradadest tohletanud kolme jalaga puupingist
Nägijate nägematust silmipimestavast õnnehoovast
Rabalaukasse langevast hulguse seljakoti moonast
Ajahammaste kriuksev ja plagisev hüüd
Kostab kirikuplatsil poodu viimse sõnana
Mullapinda torgatud telgivaia klõbisev püüd
Kaigub romantikahetkedel liigutava kõlana
...
10101009100610051004100310021000996995
