Tsitaadid

Inimene, viska see koli üle parda! Olgu su elupaat kerge ja sisaldagu ainult seda, mida sa vajad: lihtsat kodu ja lihtsaid rõõme, üht või kaht sõpra, kes tõesti seda nime väärivad, kedagi, keda armastada, ja kedagi, kes sind armastaks, kassi, koera ja üht või kaht piipu, küllalt toitu ja küllalt rõivaid, ja joodavat veidi rohkem kui küllalt, sest janu on ohtlik nähtus.

Seisa elus kindlalt nagu kalju meres, mida lainete lakkamatu loksumine ei häiri ega kõiguta.

Just siis, kui olen lõplikult lootuse kaotanud, tõmbub laine tagasi ja jätab mu nagu meritähe liivale lamama. Ma tõusen püsti, vaatan mere poole ning avastan, et olen võidelnud oma elu eest vaid kahe jala sügavuses vees.

Tean olendit, kes talub vangistust veelgi paremini kui amuuri roninastik, võtab toitu vastu väga hästi ja — mis eriti positiivne näitaja — erinevalt roninastikust, kes vangistuses ei anna järglasi, isegi paljuneb, kui talle selleks ainult võimalusi anda.
See olend mõtles välja vanglad, aga üks magusamaid sõnu ta suus on “vabadus”.

Tõepoolest, kõige rohkem ärritun ma siis, kui mina teen tööd ja teised niisama istuvad.

Tark olla tähendab meeles pidada, kui ekslikud on kõik meie vaated ja arvamused ning kui üürikesed ja kaduvad asjad, millele me kõige rohkem oleme lootnud.

Iga inimene on päevas vähemalt viis minutit täielik loll; tarkus seisneb selle piiri mitte ületamises.

Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused.

Valede impeeriumis on tõde reetmine.

Elu on lühike ning üürike aeg, mil saame tuua rõõmu nende südameisse, kes on me kaaslasteks pimedal teel. Tõtake armastama!. Rutake head tegema!.

Oled alati olnud tark. Oled alati otsinud inimestes halvimat ja kiiresti märganud, kui inimesed pole hea peal väljas...
Aga laste puhul oled pime.

Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime.

Ainus inimene, keda muuta saab, vaatab meile peeglist vastu.

Häid kalureid on maailmas palju ja mõned kalurid on suured. Aga ilmas on üksainus sina.

Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “Hõi!”
iga libe moodustis ei ole taluvõi
iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis
iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis .

Kui ajendiks pole enam hirm, muutub oluliseks õiglus. Ausa mängu reeglid peavad kehtima kõigile. Igas eluvaldkonnas. Ka valimistel ja erakonnapoliitikas.

Et ei võeta abiks raha, mis on tegelikult rahva ja maksumaksja, mitte poliitikute ega parteide oma.

Elu on nagu jalgratas — selleks, et tasakaalu hoida, tuleb edasi liikuda.

Armastust tuleb näha, kui see on tulnud, mitte lasta sel mööda minna. Aga kui see tahab mööda minna, siis tuleb lasta sel minna. Armastus peab olema vaba. Ainult nii saab seda alles hoida.

Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas.

Meie elu on selline, missugused on meie mõtted.