kõik su tolmused mõtted asetasin kausta
enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi
need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid
omaette ühinemise soove haudusid
mõtetest sirgusid emotsioonid
nii nagu lilledest kasvavad ühel päeval puud
emotsioonidest paisusid tunded
mis täitsid nii kere kui ka luud
kord saab sinustki muld
nagu minugi sees on lubi
need paekalda rohtunud rannikud
ja mere kalda luitunud rannad
need meenutavad kõiksust ja algust
mis täitmas nüüd südant ja meelt
kõik, mis alguse sai kord ammu
neid lubajana hoida ei saa
vaadates tagasi kiirendan sammu
...
Ma loodan nii väga, et sul läheb hästi.
Et saaksid sa teadmised, pere ja kodu.
Et sõpru sa leiaks nii uusi kui vanu.
Ja tööl ei peaks tegema seda mis kästi.
Pea meeles, et kannatus teeb sinust virge
ja lahke ja targa ja õiglase hinge,
kes pingutab selleks, et ilm oleks helge,
et valitseks tõde ja selg oleks sirge.
Ma rohkem moraali nüüd enam ei loe.
Küll tugevaks teeb ja sind õpetab elu
...