Ma tahan armuda nii et keegi ei näeks maailm pole oluline publik minu armuooperi pealtvaatajaks
Ma olen vaadanud silmi, neid mis imetlevad, austavad ihalevad, olen kohanud kehasid, mis kirglevad ja kirelevad olen tantsinud öid ja päevi võõraste käte vahel aga lõpuks tahaks ikka koju
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid