Päiksekiir soojendab ja kullasemalt kumab
Kui sünge viha lahtub lauge silmapiiri taga
Pärlendav kastepiisk ülisäravana olla lubab
Kui kättemaks haihtub ja igavest und magab
Tänulikkuse võit mustade murepäevade üle
Tõotab kauaoodatud imedemaa uut algust
Käed laiali laotab ja kiigutab kui kallima süles
Ning pimedusest tärkab püsikestev ilmavalgus