Ka elu muinasjutus haldjatolmu lendlemas kohtad Kui oma printsi ära tunned, siis kergendatult ohkad On keegi maa ja taeva sulle kokku toonud Ühise mineviku ja oleviku loonud Tuleviku muusika kõrvus kõlab Ja lunastatud vanad hingevõlad Pattude eest makstud veeredes allamäge Paludes appi kõige kõrgemat väge Mis on tulnud, et alatiseks jääda Ja teinud kõik, et õnne veenda Olevikus ja selles momendis Võttes ainult ühe protsendi Su aega, kui tänad abi eest Millega läbi lähed tulest, veest
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid