Elu piir on see, mille endale ette sead
Õnnest puudub vaid üksainus samm
Mida ammu nööriga järel vead
Lohakust ja laiskust Jumal ei salli
Hirmuhigis rassides ise ehitad valli
Vala ämbrist välja see vana solk
Otsi endast üles see teismeline nolk
Kes julges üksinda minna pimedas rappa
Kes vahel sõnakuulmatuse eest sai tappa
Aga tegi seda, mida hing ihaldas!