Igalühel
IgalühelIgalühel on unistus
mis võib täide minna
Igalühel on lootus
mis võib puruneda
Igalühel on inimene
keda ta igatseb
...
Elu
Igalühel on unistus
mis võib täide minna
Igalühel on lootus
mis võib puruneda
Igalühel on inimene
keda ta igatseb
...
Vastutus
Armastust kui mängu mängidesKäies läbi mitmetest sängidest
Pöörates usku kui endasse ei usu
Põgenedes kui tegelikkus rusub
Tuues põhjuseks kõik need teised
Tuues põhjuseks, ah need naised
Kellegi oma tahtes omastada
Karmavõlga sel viisil ei lunastata
Võttes vastuse vastu vastutades
Üle takistuste hooga ratsutades
...
Vabandust, ma olen vihane
Vabandust, ma olen vihaneAga ma olen ikkagi normaalne
Vabandust, mu himu on lihane
Aga ma olen ikkagi normaalne
Tahaks kõik saata sinnapaika
Aga ma olen ikkagi normaalne
Viha allasurumine edasi ei aita
Sest ma olen ikkagi normaalne
Tunnen vahel ängistust ja hirmu
Aga ma olen inimene, mitte loom
...
Hingevaese palk
Vaesuse viljaks on pigistav nälgTema juured on ahnus ja kannatamatus
Tema tüvi on soov kiirustada ja jätta
Vaese palk on tahtmine end elusalt matta
Mis hingevaene küll tegemata on jätnud?
Ta maailma hüvesid andmise asemel ainult võtnud
Kokku kraapinud veriselt niipalju kui võtta annab
Nüüd ainult üksiku kooriku kombel oma taaka kannab
...
Minu tumedam pool
Endiselt proovin ja soovinHüpata üle omaenese varju
Tume vari seljataga
Millega tunne ei harju
Hoolega seda silmitsedes
Silm siiski tasapisi harjub
Ja hüpates üle oma varju
Tehes varju osakeseks endast
Koheldes teda kui väikevenda
Enam ei karda oma tumedamat poolt
...
Üle valu
Ma pigem suren häbistKui ütlen, olen läbi
Ma pigem suren valust
Ja küsin Jumalalt
Kas oli sellel alust
Et tundsin häbi ja valu
Et tundsin, enam ei talu
Kartsin näpuga näitamist
Kartsin, et pole midagi näidata
Kui olen nõrk ja väeti
...
Tööle sõit
Hommik autos, diisel tuksubkeres tume kohvi mulksub
taustaks juttu vestab Treier
teepeal vastu tuleb treiler,
gaas on põhjas, sada sees,
oma teepeal sõidu vees,
maja paistab, maja paistab
roheline väljastpoolt,
juba tõttan majja tööle
inimesed vähe pöördes
...
Aja hambad
On ajal hambad, sest hammasteta suu ei näri läbiLäbi ajast puretud lõgisevast ukselingist
Ussiradadest tohletanud kolme jalaga puupingist
Nägijate nägematust silmipimestavast õnnehoovast
Rabalaukasse langevast hulguse seljakoti moonast
Ajahammaste kriuksev ja plagisev hüüd
Kostab kirikuplatsil poodu viimse sõnana
Mullapinda torgatud telgivaia klõbisev püüd
Kaigub romantikahetkedel liigutava kõlana
...
Sihtmärk sihikul
Aknast mitte halligi kaugele ei paistaVaritsev tiiger veel toitvat saaki ei haista
Uksenajal seisvad liistud pole pandud loodi
Vastsündinu äsja noorele emale toodi
Kuhu jõuad elus eesmärgitult rihtides
Millist märki tabad, kui püss pole palgel sihtides
Mägirattaretkele sõidad ratast koju jättes
Tasa sõuda soovid tormistes merevetes
Püss õlale võta, sea sihikule sihtmärk
Põsed õhetamas, see on terve keha märk
...
Mida tahan
Hoia ja kasvata, mis kindlalt käesLase lahti, mis tahab minna kõigest väest
Kuidas näha, mis minekuks on loodud...
Kui hakkad tühja rabelema nagu poodu
Ainus pääs poomisest on panna jalad maha
Ja öelda, las läheb, minejat ma kinni hoida ei taha
Tahan seda, mis juba siin ja jäämiseks loodud
Tahan seda, mis juba elukandikul ette toodud
...