Endiselt proovin ja soovin Hüpata üle omaenese varju Tume vari seljataga Millega tunne ei harju Hoolega seda silmitsedes Silm siiski tasapisi harjub Ja hüpates üle oma varju Tehes varju osakeseks endast Koheldes teda kui väikevenda Enam ei karda oma tumedamat poolt Vaid kannad ka tema eest hoolt.
Kui muusika lõppeb ning vaikusesse jään tunnen pigistust rinnus, sest näen seda äärt seda serva, mis klaasina kriipimas hinge nõiun kolme tilka verd, see maha võtab pinge
kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid