Ma pigem suren häbist
Kui ütlen, olen läbi
Ma pigem suren valust
Ja küsin Jumalalt
Kas oli sellel alust
Et tundsin häbi ja valu
Et tundsin, enam ei talu
Kartsin näpuga näitamist
Kartsin, et pole midagi näidata
Kui olen nõrk ja väeti
Kui mind iseenda hooleks jäeti
Kui elu rappis ja lootusetus külvas
Süda valutas ja naabrimees ülbas
Ma parem kõik enda sisse peidan
Ja väliselt vihavõrgu kõige üle heidan
Eks siis Jumal mind hiljem karistab, kui suren
Aga oma sisemisest valust kõigi teiste jaoks olen üle.