Just siis, kui olen lõplikult lootuse kaotanud, tõmbub laine tagasi ja jätab mu nagu meritähe liivale lamama. Ma tõusen püsti, vaatan mere poole ning avastan, et olen võidelnud oma elu eest vaid kahe jala sügavuses vees.
Tark olla tähendab meeles pidada, kui ekslikud on kõik meie vaated ja arvamused ning kui üürikesed ja kaduvad asjad, millele me kõige rohkem oleme lootnud.
Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime.