Tsitaadid

Lõppude lõpuks on ilu vaataja silmades.

Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellel tasemel, millisel ta tekkis.

Ma vanust mainisin, et eemaldataks kammitsad,
eks vääri muistne priiusseadus järgimist,
kui ümbritses mind metsik kära sedamaid:
öökull ja kägu, penid, eeslid võidu röökisid.

On juuste hõrenedes patud läinud meelest
neil tarkadel ja austet kiilaspeadel:
nad värsse kohendavad, parandusi teevad,
mis noored loonud unetutel öödel

Naine on kuutõbine, kes kõnnib ka seal julgelt, kust mehe arukas samm tagasi kohkub.

Tean, millist tasu ilu tõotab,
mis needus tema teenrit lõastab,
ent oota, tali möödub pea:
ei iga narr mu sõbraks sünni

Puu varjus, kaasas leivapäts
ja veinipudel, raamat värssidega
ja sina, laulmas minu kõrval rohtund aias,
mil nimeks Paradiis.

Suurtel poistel on oma mänguasjad, nagu väikestelgi; vahe on ainult hinnas.

Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks.

Poisid on üksteisele vahvad kaaslased, ent täiskasvanud inimestele on nende seltsis viibimine kahjulik.

Natsionalism on lastehaigus, inimkonna leetrid.

Keskiga on aeg, mil oleme kohtunud nii paljudega, et iga järgmine inimene meenutab kedagi eelmistest.

Ma pole näinud lillat lehma
ja jäägu nägemata,
Ent ütlen teile: lilla lehm ma
ei olla soovi, pigem vaatan.

Noored kipuvad endast vanemaid seniilseteks pidama.

Ta on lahke ja hea. Mõnikord mu ema tõesti armastab mind ja vaatab mulle otsa ja naeratab mule. Ma lähen ja istun ta kõrvale.

Halvad inimesed elavad selleks, et süüa ja juua, head söövad ja joovad aga selleks, et elada.

Nii mõttetu kui laev
maalitud ookeanil.

Kui on tõsi, et hea vein ärisilti ei vaja, siis on tõsi seegi, et hea näidend ei vaja epiloogi.

Ilu kui saatuslik kingitus.

Ühtegi kohta, kuhu on mõtet minna, ei vii otseteed.