Tsitaadid — lehekülg 9

Aeg ei loe midagi. Üks päev võib tähendada palju, ja hulk aastaid mitte midagi. Ainult seal, kus seisavad arengu viidapostid, on toimunud midagi, mis jääb.

Rasked ajad on parimad õpetajad.

Kui ma tajun, et ta on läinud, võibolla igaveseks, siis avaneb mu all suur tühjus ja ma tunnen, kuidas ma kukun, kukun, kukun sügavasse musta põhjatusse. Ja see on hullem kui pisarad ja sügavam kui kahetsus või valu või kurbus, see on kuristik, kuhu heideti Saatan. Seal puudub tee väljaronimiseks, pole ühtegi valguskiirt ega inimhäält ega ühtegi inimkätt, mida puudutada.

Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.

Elu ja surm pole suur vastuseis, vaid suur ühendus.

Eesti riigist saab kõigi siin elavate inimeste kodu vaid eeldusel, et selle elanikud oma kodu hoiavad ja kaitsevad, mitte aga ei ürita seda kodu maha müüa või põlema panna.

Kohtus kadus enamasti igasugune loogika ja võitis paragrahv, ja paragrahv kägistas, paragrahv tegi su lolliks, paragrahv pritsis sülge, paragrahv irvitas, paragrahv ähvardas, paragrahv tappis ega andnud armu.

Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Õppimine ilma mõtlemiseta on kasutu. Mõtlemine ilma õppimiseta on ohtlik.

Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta.

Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene.

Huumor ja teadmised on tsivilisatsiooni suured lootused.

Suurim õnn on veendumus, et meid armastatakse meie enda pärast, või õigemini, sellest hoolimata.

Mida kurat ei saa ise teha, seda teeb ta tigedate vanade naiste kaudu.

Vabadus ei seisne esmajoones mitte õigustes, vaid kohustustes.

Pessimist on kogemuste varal targaks saanud optimist.

Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.

Kaks korda eluring on sulgunud ajatuks,
ma veel ei tea, ei julge loota,
kas surematusega avatud
saab kolmas võimalus,

"Mis mõtet heitlusel — las hääbun noorena —
küll elatud ja armunudki oldud
peab mullaks saama see, mis mullast võetud.

Millised hetked sinu elust kõige tähtsamad olid, saad teada siis, kui on juba hilja.