Kuigi teie kõrgeaulisus pole veel oma noorpõlvest puhtalt mööda jõudnud, on teil siiski ka teatav küpse ea maik juures, mingi ajalise soola kõrvalmaik.
Siin puhkab rahus, kivi, nimeta, üks ilus, rikas, kuulus daam. Kõik armastus ja austus tähtsuseta on nüüd, mil tema nimegi ei teata. Jääb peotäis tolmu meist kord järele, ükskõik kui kõrgest soost me oleme.