Tulla ja olla ja minna
kas sa oled kindel, et võib elada elu nii
et kunagi enam sinna
ei ihata tagasi
just nii ma mõtlen
asjade sidumist, kokku panemist, tühjendamist
tulla ja olla ja minna
...
Harjumus
me oleme harjunud nägema õnne
teiste silmanurkades
rõõmu teiste huulil
soojust käepigistustes ning
hellust sõprade kallistustes
me oleme harjunud nägema head
me ei talu halba
ei kannata kurja
ja need vead,
...
Hing
hingates
hingekeelte hingust
hirmsasti higistavalt
hingest hinge
hiiliva hiilgusega
hilisõhtul hilisuvel
huilates haarama
hingelt hinge
...
Ringis
mis värvi on armastus
oled sa vaba - täna ma ei küsi
sest homme ma tean
sa ütled, et see on roosa
sinu jaoks - minu jaoks
kes kutsus kelle
milleks kuhu mille
veel üks lisaküsimus
ja sa võid alustada taas ringi
uue tutvumisega
...
Merel
minu minevikujõgede hargnemiste keskpunkt
saab ühenduda merega vaid suubumise teel
kogu see tormiline kalal käik -
võrgud vette, kerge retk
ei unustanud seda saatan
mu päikesse vaatamisse sulanud silmad
krimpsus nägu ja pulstunud juuksed
lasin ennast sasida nagu maru
seistes paadil enne appihüüde
...
Rõivaese
ma pean neist lahti saama
neist kolmesajaviiekümnekuuest pahest
mis käivad mu käevangus
püsivad mu õlgadel
jälitavad mind
nii unes kui ilmsi
tänavatel ja koduvagunis
ma pean neist lahti saama -
ah ma parem põgenen
...
Oh hala
oh halastust häda ja vaeva
küll ma lõin käega
viipasin hetkeks, viipasin teiseks
murtsin pead, katki rebisin read
käristasin kleite, unustasin etteheite
ma isegi ei tunne enam ennast ära
silmad vist näevad kõõrdi - sissepoole
omaenda universumi keskmusesse
koos magava laava hõõgava süsimikuga
ma nutan ja värisen külmusest ja kirest
...
100 000 sõdurit
sada tuhat sõdurit istus ja nuttis jeerusalemmas
nad istusid ja nutsid
neil kästi nutta jõgi, mis oleks soolane
jõed pole kunagi soolased - ütled sa
aga sa ei tea neid jõgesid, mis on nutetud pisaratest
sa ei ole neid jõgesid maistnud
sest seal ujuvad ka soolasuse tõttu
mereveekalad
...
Kaelapael
ma ei ole inimene
ma olen loom
kes kriibib oma tervaid küüniseid mööda uksepiita
kräunudes, mäugudes, et sa ei läheks
oodates taaskohtumist
mis võib tulla võib ka mitte tulla
sa ei ole veel kinkinud mulle mu esimest elektrilist kaelapaela
aga kui saaksin selle oleksin juhitav kui marionett-kass-nukk
...
Ajal mil aega
Ajal mil on aega , seda ei väärtusta -
ajaruumil, piiramatu võim kõigi üle.
Momentselt mälestusi , ei jäädvusta -
sest Sul on aega , alati ütled.
Kuid kui homset enam ei tule ?
Sõnad - vaikivad , kuigi keelel.
See keda ootasid - üksildusesse sureb -
...
925924923922921920919918917911