Igatsus — lehekülg 4

Meil lahku läinud on teerajad,
ammu unustatud koos veedetud ajad.
Ammu pisar kadund silmist,
meelest läinud,mis päris,mis ilmsi ..

On varsti Jõulud
nii üksi olen.
Samas sina
mu südames oled.

Sa lähed ja siis on mul tunne,
et ma ei näe sind kunagi
jääb vaid mälestus ja valutav hing.
Sa tuled ja naerad, aga mina lähen nuttes.

Ma hoian sind mu kallis
kui tuju sul halb ja kehv.
mu kingitud mänguasja
sa kaotasid.

No tõesti kas?
Seal oli kes?
Sudune taevas!
Kes seda küll kaevas?

Me suhe on noor
Just habras
Tahan seda selgeks saada
Kus asud

Hommikul,kui tõuseb päike,
üle maa särab tulnud läige.
Kuid kurb on ikka mu meel,
sest kaotasin Sinu,ühel sõiduteel.

Väikesed käed kirjutavad liivale,
emake pai, tule mulle järele.
Ma ootan nii väga sind,
misjaoks küll hülgasid mind?

Enne uinumist silmapiiri poole vaatan
ja ilusat und Sulle sosistades soovin,
miljon suudlust ma tahaks Sulle saata
ja loodan, et ikka veel minust hoolid.

Palun usu mind,
kui ütlen, et armastan Sind...
Tule mu juurde, kui Sind vajan,
Sind näha veelkord ma tahan...

Iga kord, kui kallab vihma,
siis tea - oma mõtetes ma olen Sinuga,
ka taevas teab, et Sind veelkord näha ihkan
ja ta nutab koos minuga.