Härra Lely, ma soovin, et paneksite mängu kõik oskused, et maalida mind ilustamata, täpselt niisugusena, nagu olen, tuues esile kõik kühmud, kortsud ja konarused, mis vähegi silma hakkavad, muidu ei maksa ma teile punast krossigi.
Härra Dickens kirjutab liiga sageli ja liiga kiiresti... Kui ta nii jätkab, pole tarvis erilist prohvetlikkust, et tema saatust ette näha — tõusnud nagu rakett, kukub ta alla nagu toigas.
Ilu on ainus, mille peale ajahammas ei hakka. Filosoofiad varisevad liivalossidena kokku, tõekspidamised järgnevad üksteisele koltunud sügiseste lehtedena; ent see, mis on ilus, pakub ikka ja alati rõõmu ning jääb alatiseks meie omaks.