Samuti olen ma kindel, et me pole lugenud ajalehtedest ühtegi meeldejätmisväärset uudist. Kes on lugenud ühest röövimisest, tulekahjust, laevahukust, õhkulennanud aurulaevast, Lääne-raudteel rongi alla jäänud lehmast, hullu koera mahalaskmisest või talvisest rohutirtsuparvest, sellel ei tarvitse sellest teist korda lugeda.
Hirm on sellepärast hea, et vahel takistab see sul tegemast, mida sa teha ei tohi. Hirmu halb külg aga peitub selles, et vahel takistab see sul tegemast asju, mida oleks tulnud teha.
“Minule kingitakse alati vannisoolasid,” kurtis Noobel. “Ja seepi ja mulliseepi ja taimeseepe ja tonnide kaupa muud vannitoakraami — ja mina ei jaga ära, miks, sest ma ei käi peaaegu kunagi vannis. Võiks ju arvata, et nad saavad vihjest aru...”