Kui mõni kallis inimene annab meile lugemiseks raamatu, otsime meie selle ridade vahelt kõigepealt teda ennast – tema maitseid, põhjusi, miks ta selle raamatu meile pihku pistis, vendluse märke.
Kate Moses
on ameerika kirjanik
Teda ei tee rahutuks tema elu küllus, vaid mõte kaotusest, mis selle kõrval eksisteerib – nagu pesitseks tema seinte vahel mingi hirmus loom, kes parajasti talveund magab.
Piiratud „harilikule“ inimesele pole näiteks miski kergem kui pidada end ebaharilikuks ja omapäraseks inimeseks ning tunda ennast selles rollis kõhklematult hästi.
Passi kaotamine on väike mure: märkmeraamatu kaotamine katastroof.
Et täiuslikkuseni jõuda, tuleb enne kaua-kaua mitte mõista. Sest kui me liiga ruttu mõistma hakkame, siis me ehk hästi ei mõistagi.
Ma ei usalda neid, kes arvavad, et neil on palju sõpru. See näitab, et nad ei tunne inimesi.
Elu on sild. Mine sellest üle, aga ära ehita selle peale maja.
Meile tundub, et me mõistame laulude sõnu, aga neid uskuma või mitte uskuma paneb meid viis.
Iga kunstniku elu on üksainus väike või suur sõda, kõigepealt iseenda ja oma piiratusega.
Mida andekam inimene on, seda rohkem ta endas tavaliselt kahtleb.
1675167316721670167116681669166516661667