Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam, sest endised ajad on möödunud.
Me läbi elu käime surmarada.
Õigete hinged on aga Jumala käes
ja neid ei puuduta ükski piin.
Rumalate silmis näivad nad olevat surnud,
ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
lahkumist meie keskelt hukatuseks;
nemad aga on rahus.
Platon
oli kreeka filosoof
Lahkumise tund on saabunud ja me seisame teelahkmel: mina surma, sina ellu. Jumal üksi teab, kumb neist parem on.
Seepärast sängitame mulda selle keha; mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina saama ning mullast äratab sind Issand Jeesus Kristus viimsel päeval jälle üles.
Kes lahkub, on õnnelikum
kui need, kes maha jäävad.
Platon
oli kreeka filosoof
Inimene on vang, kel pole õigust avada kongi ust ja põgeneda... Inimene peab ootama, mitte ise endalt elu võtma, enne kui Jumal teda kutsub.
Elada mul laske nähtamatult, tundmatuna,
ja surra leinajate teadmata,
nii vargsi pageda on soov maailmast,
et ükski kivi tunnista mu puhkepaika.
See oli armastatud luuletaja laululõim,
surm vaigistas ta keele, katkes luulepõim.
Su kustund silmad võõras käsi sulges
sind võõras käsi seadis kirstu hellalt,
käis võõraid lilledega kalmu juures,
üht võõrast austamas ja leinamas kui ennast.
2071206820692066206720642065206320612062