Ta polnud sugugi tore jõgi, aga see oli ainus, mis meil oli, ja nii me siis uhkustasime sellega — kui ohtlik ta on vihmastel talvedel ja kui kuiv ta on kuivadel suvedel. Sa võid uhkustada millega tahes, kui see on kõik, mis sul on. Võib-olla on nii, et mida vähem sul on, seda rohkem sa pead uhkustama.
On ilu igikestva rõõmu läte, Ta armsus kasvab ega lõpe, ei iial olematuks muutu, tal varuks lehtla mõnus vaikus ja magus uni, unenäod ja tervis, meelerahu.
Kui muusika on armu toit, ta kestku, et saaksin liigagi, ning küllastusest jääks isu põdema ja nõnda sureks... Taas sama viis! Jäi soiku ta kadents, oo, tungis kõrva ta kui magus hingus, mis õhkub kannikesepeenra koha, kust lõhnu viib ja toob.