Iga novelli algus on esialgu naeruväärne. Paistab olevat lootusetu, et see uus, veel mitte valmis, üleni tundlik organism suudab püsida maailma valmisolevas organisatsioonis, mis iga organisatsiooni kombel püüdleb valmissaamise poole.
Mõistke draamat kõiges, mis toimub maailmas. Kui keegi on teie peale vihane, ärge jääge sellesse kinni, lihtsalt vaadake seda. Öelge: “Hästi.” Võtke see vastu.
Me oleme nii lootusetult inimpalge minetanud, et igapäevase kasina leivapalukese pärast anname ära kõik – põhimõtted, oma hinge, esivanemate pingutused, kõik võimalused tulevastele põlvedele – et mitte ainult ohustada oma ebakindlat eksistentsi. Meis ei ole enam enesekindlust, ei uhkust ega südamesoojust.