Oh, lapsepõlvest saati juba
mu lootused on hääbunud eos.
Ei imetleda andnud luba
end haljas puu, lill närbus peos.
Gaselli sametmustad silmad
ei jõudnud omaks võtta mind,
jäin kallist sõbrakesest ilma,
kui jahti pidas surmalind!
Me oleme see, mida näeme teistes inimestes.
Palun teid jumalakeeli, härrra ülem, toimetage mind ilusti üles, aga jätke allatulek minu enda hooleks.
Maal on nahk ja sel nahal on haigusi, ühe selle haiguse nimi on inimene.
Kas me tegelikult ka tahame elu ajal surnud olla?
Inimesed, kes oma energiat niisama laiali ei pillu, on energilised.
Ainus, keda me reaalselt kontrollida saame, oleme me ise.
Ainuüksi teadmine, et sa võid oma peas toimuvat valitseda, annab tohutult energiat ning enesekindlust.
Temperamendi varju poevad paljud. Öeldes, et oled see või teine, õigustad sa oma käitumist. Meil on küll sünnipäraselt teatud iseloomujooned, kuid need ei ole kivisse raiutud.
Elu on kogemine ja mina olen kogeja.
2150214821492146214721432144214521422140