Selleks, et päriselt meeldida, tuleb inimene endaga ära harjutada, et ta ei suudakski enam elu ilma sinuta ette kujutada.
Jumala eest, ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et ainult sisemine ilu loeb. Niipalju, kui ma olen üldse naisi näinud, on nad seestpoolt olnud sellised Godzillad, et ka kõige inetum mees tunneks ennast nende kõrval hästi.
Ma pole näinud ühtegi filmi, lugenud ühtegi raamatut ega mänginud ühtegi arvutimängu, mis oleks tekitanud pooltki seda viha, mida tekitavad pärisinimesed — just need inimesed, kellega ma igapäevaselt kohtun.
Kuni sa elad, on sul täpselt n pluss üks võimalust, kuidas edasi toimida, lõpmatu hulk võimalusi, kuidas lugu edasi läheb.
Ma olen mõelnud — kes on need reeglid paika pannud?
Missugusel kuratlikul kombel töötleb kõikvõimalikku infot isehakanud statistikaamet meie ajus, nii et me üritame kõike uut mugandada olemasolevaga, püüame alati leida seoseid eelnevalt kogetuga ja tõmmata paralleele?
Milleks see vajalik on?
Kas me kaitseme ennast kõige uue eest, mis ähvardab lõhkuda meie maailmapilti?
On see hirm, paljas, inetu hirm võõra ees? Usalduse puudumine? Enesealalhoiuinstinkt, mis üritab kõigest väest säilitada stabiilsuseillusiooni?
Miks ei ole kunagi võimalik ühtegi inimest päriselt tundma õppida?
Õppida tundma tema endana? Ma vaatan teda ja minu ajus jookseb sajaleheküljeline eelarvamuste, hinnangute, skeemide jada. Statistikaamet analüüsib selle olemust. Ma võin kihla vedada, et sama toimub ka tema peas. Võib-olla olen mina lihtsalt oma peas toimuvast rohkem teadlik.
Ma peaksin vist mõtlema vähem... või siiski rohkem.
Ja kõik mis tuli, tuli selle pärast, mis oli olnud.
Unenäod tunduvad päeval kahvatute, seosetute varjudena, tehes öiste tegude hukkamõistmise lihtsaks.
Mõned süsteemid püsivad koos ka siis, kui nad ei toimi.
Elu on see, kui sa tunnetad iga oma hingetõmmet ja tahad alati ühe korra veel hingata.
Maailm koosneb tillukestest muredest. Ainult lahendused saavad olla suured. Aga lahendused ei ole need, mida inimenesed tegelikult otsivad. Inimesed otsivad probleeme.
2200219921982196219721942195219221932191