Kui minust on olnud kasu, kui ma olen saanud veidi rohkem aimu sellest, milline on ülim hüve, kui ma tunnen endas jõudu püüelda mõtte ja teoga suuremate saavutuste poole, kui minus on rahu iseendaga, siis on see päev korda läinud.
Olen õppinud, et tööst ja elust saab elutöö. Tee seda nii, nagu sõltuks sellest sinu elu, ja sa tunned kohe, et sellest on saanud sinu elu. Ja pealegi hea elu.
Minu kõrgeimad püüdlused on kaugel eemal, päikesesäras. Võib-olla ei küündi ma nendeni, aga ma saan vaadata ülespoole ja näha nende ilu, uskuda neisse ja püüda nendeni jõuda.
Õnnetus pole mitte see, kui sured, ilma et su unistused oleks täide läinud, vaid õnnetus on mitte unistada... Häbiasi pole mitte see, kui sa ei püüdle tähtede poole, vaid see, kui sul pole tähti, mille poole püüelda.
Inimesed eksivad, pidades end vabadeks — vabaduse idee seisneb üksnes teadlikkuses oma tegudest, kuid teadmata on need põhjused, millest need teod on tingitud.
/---/ Nii igav on mul nende seas, kes lipitsevad võimu pärast, ei sõbraks, vaenlaseks neid pea- nad mulle võõrad pidusäras. Too tagasi mu sõbrad truud, kel tundmusi ei muuda aeg,- siis ma ei vaja miskit muud, seltskonnast tühisest siis pean! /--/