Koheldes surnuid nii, nagu oleksid nad täiesti surnud, jääb meil puudu armastusest; koheldes neid aga nii, nagu oleksid nad täiesti elus, jääb meil puudu mõistusest. Seepärast ei maksa teha kumbagi.
Suremine on üks tähtsamaid asju, mida eales teeme. See on lahkumine lavalt, meie hiilgava eluepopöa viimane vaatus. Tegelikult on surm kolmas vaatus, just selleks vaatuseks jõuab pinge haripunkti.
Kui mina arvan endast praegu nii, siis teised hakkavad minust arvama nii, nagu mina endast praegu arvan, alles siis, kui ma olen vastavalt sellele arvamusele mõnda aega tegutsenud.