Matus ei ole surm, niisamuti kui ristimine ei ole sünd ega laulatus abielu. Kõik need kolm on üksnes saamatud ettevõtmised, mis jäävad kord hiljaks, kord toimuvad liiga vara; nende abil püüab ühiskond registreerida inimese kiireid liikumisi.
Mina armastan surma — mitte haiglaselt, vaid sellepärast, et see teeb asjad selgeks. See selgitab meile raha tühisust. Surm ja raha on igavesed vaenlased. Mitte surm ja elu.
See, mis meid kord varem koos hoidis, on nüüd purustatud. Tänapäeval oleme laiali pillatud nagu klaaspärlid katkenud niidi otsast. Midagi pole enam kindlat.