Deemonite abiga ei saavuta midagi, ei olegi mingeid deemoneid. Igaüks võib võluda, igaüks võib oma eesmärgile mõelda, kui ta oskab oodata, kui ta oskab paastuda.
Kõik on tänulikud, kuigi neil endil oleks õigus tänule. Kõik on alandlikud, kõik tahaksid meeleldi sõbrad olla, meeleldi kuuletuda, vähe mõelda. Inimesed on kui lapsed.
Kui sa vaatad öist taevast, siis sellepärast, et mina elan ühel neist, näib sulle, otsekui naerataksid kõik tähed. Sina saad endale tähed, kes oskavad naerda.
Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist väikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis.
Surm on käsutäitja. See, kes tuleb meile järele, siis kui kõrgemal pool otsus vastu võetud. Öeldakse, et surm ei vali. See on õige. Ta ei vali, sest valik on juba ammu ära tehtud. Siis, kui inimene polnud veel sündinud, otsustati tema surm. Surm ja saatus.