Ja seda öeldes ei vaadanud ta mulle otsa. Sest tal oli vastik mu peale vaadata. Keegi ei tahtnud vaadata, kas mõistate?, nad tahtsid sõda võita, aga nad ei tahtnud sõjale näkku vaadata.
Vanal ajal põgenesid inimesed metsaüksindusse või mägedesse, kõrbetesse või tühjale saarele. Võib tunduda veider, et ma sellesama eesmärgiga põgenen elust kihavasse suurlinna.
On suur vahe, kas inimene on oma kodus või reisil — viimasel juhul teeb ta paljugi, mida hea kasvatus kodus kunagi ei lubaks. Reisija eesõigus, lausa kohustus on olla uudishimulik ja oma nina igale poole toppida, sest miks muidu ta üldse kodust välja läheb.
Mis muud võis see tähendada, kui seda, et sageli on väga vähe tarvis, et meid aidata, aga et me ise oleme nagu pimedusega löödud. Mis ime siis, et teised meie meeleheitest aru ei saa.