Paistku headus sinu näost, sinu silmadest ja sinu tervituse soojusest. Olgu sul alati varuks rõõmus naeratus lastele, vaestele, kõigile, kes kannatavad ja on üksi. Anna neile mitte ainult abi, vaid ka oma süda.
Teie meel on täielikult lõhutud teiste mittetäiuslikkuse aruteludes. Jätke teiste ebatäiuslikkus neile enestele. Las nad ise saavad sellega hakkama. Teie saage hakkama oma ebatäiuslikkusega — sellest piisab.
Ma tean küll, et selline eksitus on meie kultuuriruumis kerge tekkima, sest siin on kombeks nimetada sõpradeks inimesi, kellega on ühiseid ettevõtmisi ja veedetakse palju aega koos.
Meid ahistab sõnade kohutav piiratus. Neid on tõesti nii vähe ja me peame kasutama ikka ning jälle samu sõnu, isegi kui nad alati ei kanna sama tähendust või mõtet. Ütled, et armastad banaani-jäätisemagustoitu, aga sa ei pea kindlasti silmas sama, kui ütled, et armastate teineteist.