Kool on selles mõttes hea leiutis, et pikendab meie noorusaega. Teate seda ütlust, et kui on lõbus, siis aeg lendab? Kool välistab juba oma loomusega üldjuhul igasuguse lõbu, seega hakkab aeg venima ja noorus tundub pikem.
Mis üldse lapsepõlvest alles jääb? Unenäod, milles sa jõuad oma esimesse koju ja püüad ust avada, kuigi tead, et seal kedagi ei ole? Ja oled uuesti nii väike, et ei ulata lingist kinni võtma. Lõhnad? Või see juba hetk lasteaias, kui kõik on magama jäänud, aga sina püsid kogu “vaikse tunni” oma asemel ärkvel, sest oled äkki aru saanud, et kunagi tuleb surm. Päriselt.
Su armsam viimast korda hingab, tal väsind süda, Kirg on sõnatu, Usk põlvili ta voodi ette langeb, ja Süütus silmad sulgeb hääletult. Vaid Sina, kõik kui loobunud on juba tal surma väraval võid anda eluluba.
oli juudi päritolu ameerika kirjanduskriitik ja kirjanik
On võimalik, et mõtisklemine julmuse üle teeb meid, inimesi, üksnes julmaks; et meie vaimse seisukorra halbuse sage kordamine paneb meid sellega nõustuma.