Ärge vintsutage ennast mõtlemisega: “Oi, ma ei ela teadmisega vastavuses.” Kui seda vahel juhtub, siis pole viga, kõik on korras. Minge edasi. Elu jätkub.
Surm lahingus tundus niikaua kangelaslik, kuni me lahingus polnud. Ent meestele, kes olid verised ja vigastatud, ja pidid läbi lämmatava suitsu jooksma vaenlase liinidele, kus täägid juba ootasid, oli surm lahingus, ainult see, mis ta oli. Surm.
Ma pole näinud ühtegi filmi, lugenud ühtegi raamatut ega mänginud ühtegi arvutimängu, mis oleks tekitanud pooltki seda viha, mida tekitavad pärisinimesed — just need inimesed, kellega ma igapäevaselt kohtun.