Ta sõber inimesele ja tõele,
ta sõber vanale, juht noorusele;
kui veel on maailmu, ta elab õndsuses,
kui pole, parimaks jääb praegune.
"Mis mõtet heitlusel — las hääbun noorena —
küll elatud ja armunudki oldud
peab mullaks saama see, mis mullast võetud.
Jumalaga! Ning kui igavesti,
siis ikka igavesti jumalaga.
Iseenda jaoks on igaüks surematu; inimene teab küll, et peab kord lahkuma, aga ta ei saa end kunagi surnuks nimetada.
Tead, vana, suremine polegi nii raske.
Püha Peetrus istub paradiisi väravas,
tal võtmed roostes, tuhmunud on lukk:
on vähe kadunukesi käind sisse palumas.
Luigena las laulan enne surma.
Surm ees ja häving tema kannul!
Kui veider: hinge tuleläte
saab surnuks puhutud kui nõuab säte.
3537353335343535353135323529353035283526