Sellepärast ma ilukirjandust kirjutangi — et ma saaksin koguaeg seda lugu jutustada. Naasen probleemide juurde, mida lahendada ei suuda, mitte sellepärast, et ma oleksin idioot vaid sellepärast, et tõelisi probleeme ei saagi lahendada.
“Ma ei teadnudki, et trollid söövad kive,” ütles ta, enne kui sõnal sabast kinni sai. “Miks siis mitte?” “Kas te pole mitte ise kivist?” “Oleme, aga sina oled lihast, ja mida sina sööd?”
Ta polnud sugugi tore jõgi, aga see oli ainus, mis meil oli, ja nii me siis uhkustasime sellega — kui ohtlik ta on vihmastel talvedel ja kui kuiv ta on kuivadel suvedel. Sa võid uhkustada millega tahes, kui see on kõik, mis sul on. Võib-olla on nii, et mida vähem sul on, seda rohkem sa pead uhkustama.