Need on mu sõbrad, kes mu elu kanga on kudunud. Tuhandel viisil on nad puudustest teinud kaunid eelised, ja võimaldanud mul kirkalt ja õnnelikult astuda minu kaotuse heidetud varju.
Me oleme ise eripärase ja imelise mõõdupuud: kui me otsiksime neile universaalset tähendust, ei oleks maailmas enam mitte midagi kummalist ega mitte midagi imelist, vaid kõik oleks üks ja seesama.