Kui sa oled ühe romaani sõnahaaval lahti võtnud ja uuesti kokku pannud, siis sa alles näed, milline naeruväärne kehkendamine see kirjandus on. Sõnad ei tähenda midagi.
Miks mulle meeldib teater, kino, kirjandus ja kõik kaunid kunstid? Sest ma usun, et on olemas vaimne sfäär, mille kaudu me ühenduses oleme ja ma tahan sellest osa olla. Ja seda saab ainult kuulates, vaadates, lugedes. See on ainus viis. Vastuvõtmine on täpselt sama tähtis kui loomine.
Südametunnistuse võim on suur: ta annab end ühtmoodi tunda, võttes süütult igasuguse kartuse ja maalides süüdlase kujutluses lakkamatult pilte teenitud karistusest.
Pole — lihtsalt tähtis, vaid äärmiselt tähtis, et õiglust ei seataks lihtsalt jalule, vaid et selle jaluleseadmine oleks ilmselge ja üheselt mõistetav.