Kui inimesed on koletud, siis on nad niisugused millegi pärast, mida nad usuvad. Küsi nendelt – isegi keset neid koledusi – küsi nendelt: „Mis teeb teile nii väga haiget, et te selle parandamiseks peate mulle haiget tegema?“
Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale.
Õigusteadusel on ühiseid jooni mustkunstiga: sulle naeratatakse ja samal ajal tehakse su taskud tühjaks; teaduse äärmisest ebamäärasusest saavad kasu selle professorid, aga mitte õiglus ise.