Tsitaadid


  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

George Orwell (Eric Arthur Blair)
oli inglise romaanikirjanik ja kriitik

Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Erich Maria Remarque
oli saksa kirjanik

Küll kirbud end päästavad, kui lammast ohverdatakse.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Immanuel Kant
oli saksa filosoof

Iseloom seisneb kindlas otsuses midagi teha ja kavatsetava tegelikus täitmises.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Anonüümne
https://luuletused.ee/images/author/anonymous.jpg

Professionaalsus ja eneseupitamine ei sobi kokku. Talent on tiibadega, mitte küünarnukkidega.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Charles Macklin
oli iiri näitleja ja dramaturg

Õigusteadusel on ühiseid jooni mustkunstiga: sulle naeratatakse ja samal ajal tehakse su taskud tühjaks; teaduse äärmisest ebamäärasusest saavad kasu selle professorid, aga mitte õiglus ise.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

André (Paul Guillaume) Gide
oli prantsuse kirjanik; Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1947

Kõige määravamad iseloomujooned kujunevad ja kinnistuvad enne, kui jõuad enesele aru anda.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

William Shakespeare
oli inglise näitekirjanik

Kui aasta läbi kestaks mänguhooaeg,
siis sportimine tüütaks samavõrd kui töö.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Helen (Adams) Keller
oli pimekurt ameerika kirjanik

Need on mu sõbrad, kes mu elu kanga on kudunud. Tuhandel viisil on nad puudustest teinud kaunid eelised, ja võimaldanud mul kirkalt ja õnnelikult astuda minu kaotuse heidetud varju.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Dylan Thomas
oli walesi luuletaja

Need luuletused on, vaatamata tahumatusele, kahtlustele ja ebamäärasusele kirjutatud armastusest inimese vastu ja Jumala kiituseks, ning oleksin viimane tobu, kui see nii poleks.
  • Kopeeritud 0
  • Hindajaid 0
  • Hinne 0

Artur Adson (Karl Arthur Adson)
oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist

Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist kuust oli siis, kui Teine maailmasõda lõppes, s.o 7. mail 1945, ja kui Stokholm sel puhul hullusti juubeldas. Vaatasime seda hõiskamist ja tralli pealt Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile. Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna — see oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [—] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu.