Tähelend

kõik su tolmused mõtted asetasin kausta
enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi
need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid
omaette ühinemise soove haudusid

mõtetest sirgusid emotsioonid
nii nagu lilledest kasvavad ühel päeval puud
emotsioonidest paisusid tunded
mis täitsid nii kere kui ka luud

ühel hetkel seda tunnet nii palju sai
korraga olidki kõik paberid seda täis
seinadki täis, linadki täis
igalpool sõnu vaid silmitsesin

kui saabus kuu
ning taevalaotus oli tähtedest valkjas-hall
tõmbas see tähesära
kõik need sõnad endasse ära