kõik su tolmused mõtted asetasin kausta enda mõtete kõrvale, enda omadest eraldi need mõtted seal teineteisele otsa põrnitsesid omaette ühinemise soove haudusid
mõtetest sirgusid emotsioonid nii nagu lilledest kasvavad ühel päeval puud emotsioonidest paisusid tunded mis täitsid nii kere kui ka luud
kord saab sinustki muld nagu minugi sees on lubi need paekalda rohtunud rannikud ja mere kalda luitunud rannad need meenutavad kõiksust ja algust mis täitmas nüüd südant ja meelt
kõik, mis alguse sai kord ammu neid lubajana hoida ei saa vaadates tagasi kiirendan sammu ...
Ma loodan nii väga, et sul läheb hästi. Et saaksid sa teadmised, pere ja kodu. Et sõpru sa leiaks nii uusi kui vanu. Ja tööl ei peaks tegema seda mis kästi. Pea meeles, et kannatus teeb sinust virge ja lahke ja targa ja õiglase hinge, kes pingutab selleks, et ilm oleks helge, et valitseks tõde ja selg oleks sirge. Ma rohkem moraali nüüd enam ei loe. Küll tugevaks teeb ja sind õpetab elu ...