Olen hakanud tõsiselt huvi tundma, mis minust pärast surma saab... Loomulikult peetakse mind veidrikuks. Minu meelest on aga kummaline arvata, et vaimne tervis seisneb surematuse teesklemises. Mille poolest surm siis lõppude lõpuks halb on? Enamik häid inimesi on ju tegelikult surnud.