Siis kerkisid ta silme ette pildid sellest, mis Tallinn tema meelest oli – ei liha ega kala, ei Lääs ega Ida, ei küla ega linn, väikese ilusa südamikuga, kivilahmakatest, pudedast puust ja asfaltist korrapäratu, lagunev keha, kus ükski kehaosa ei sobi veatult teisega kokku.