Elu — lehekülg 3

Teen lahti akna, roosmanna vahtu
las pääseb välja kardinate tuules!
Ma kallis pole ammu enam plikaohtu,
ma pole see, kes nurruks sinu süles.

Elu õpetas mulle,
et lase lahti kui hoida ei jõua
lase lahti, kui haige teeb
kui valu toob,

Ma olen elust välja lõigatud
Mu nime pole veel hõigatud
Kuhu kihutab see rong
Millal kõlab mu kong

Need on riimid, vot õpi ja vaata
Pole pointi pista netti lihtsalt toodetud saasta,
nagu narkar tänaval kalkar värvalt ,
ma karjun " FUCK it" nii ilusalt ja säravalt.

oli vihmane päev
kui pisarad tiigi ääres luikedele jaotasin
nende paisunud tilkade sära
muutis lapsedki ettevaatlikuks mu ümber

Ma olen end unustanud
Teiste inimeste jälgedesse
Olen oma mina minetanud
Kellegi teise algusesse

Varjan oma tegelikku palet maailma eest
Ma olen see, keda keegi tõeliselt ei tunne
Mängin aina lolli ja teesklen kõva meest
Aga nutan patja, kui kõik vajund unne

Paljas ja lõhki kui kiriku rott
Ma ärgates rentslist end hommikul leidsin
On kadunud põuest mu uhkus mu kott
Vast joomase peaga taas magama heitsin

Ma tahaks suudelda päikesekiiri
vat nii ihalevad mu huuled päikese suule..
Ma tahaks tantsida kesksuvises vihmas
vat nii tunglevad minu tunded südames suures

Istun nelja seina vahel,
laman tegevusetult.
Kõik on justkui kadunud,
neid pole mu elus.

Ma palun
Algab päev jälle sama,
mõtlen sulle, mõtlen meile,
milleks armastust on vaja?

Igalühel

Igalühel on unistus
mis võib täide minna

Vabandust, ma olen vihane
Aga ma olen ikkagi normaalne
Vabandust, mu himu on lihane
Aga ma olen ikkagi normaalne

Tuul toob kusagilt külmi pritsmeid...
on need vihmast...või mereveest?...
Kerge viipega kuivatan ripsmed...
laulab bänd, et on lill rohu sees...

Sinu elu algab siis kui oled
Saanud 18-st täis
Ja endine elu sul silme eest läbi käis.
Aga nüüd tuleb otsida töö

kus sa oled
jah sina
keda ma veel ei tunne
kas kohtad mind suvel itaalias

Hommik autos, diisel tuksub
keres tume kohvi mulksub
taustaks juttu vestab Treier
teepeal vastu tuleb treiler,

Hoia ja kasvata, mis kindlalt käes
Lase lahti, mis tahab minna kõigest väest
Kuidas näha, mis minekuks on loodud...
Kui hakkad tühja rabelema nagu poodu

Elu piir on see, mille endale ette sead
Õnnest puudub vaid üksainus samm
Mida ammu nööriga järel vead
Lohakust ja laiskust Jumal ei salli

Kuhu ma kõnnin?
Alati sa jonnid
Tahan ära siit kaugele
Milles me üldse elame?