Armastus luuletused - kallimale, sõbrale — lehekülg 4

Ma ei taha enam nutta
Sinu pärast,
Kuid siiski sa jälle lähed.
Ära vii mu viimast

Meil pole vaja meelaid sõnu
su silmist näha ürgne soov
soov tunda kirge iha mõnu
mis pakub mees kes vaimult loov

Igalühel

Igalühel on unistus
mis võib täide minna

Kõik mu sõbrad on haiged,
Hetkedest ja mälestustest.
Ja heategevus õmmeldud koos valedega,
ja siiani me loodame,

ma tahan olla sinu kaisukaru asemel
et sa mind öösel kaissu võtaks
enda keha vastu suruks
et ma tunneks, et ma olen kaitstud

On üks taevas
mille all lendleb palju sinilinde, kotkaid ja pääsulinde
nende kõigi tee on üks -
leida üles oma südametuks

Kui palju ma oskan sind armastada
seda ma veel ei tea
seda ütleb aeg, seda ütleb minu elutee

On raske leida õigeid sõnu,
Sõnu, millega meelde jääda,
sõnu, millega tungida südametesse,
sõnu, mis meelde jääks,

Armastus ei ole asi,
ostan, müün ja vahetan.
Armuda on ilus tegu,
kui sa hoolid, armastad!

Olles sinu juurest kaugel,
ei tea mida mõtled sa minust
olles üksik siin ilmas
kus keegi ei hooli minust

Läbi öö ja tuule,
üle mere ja mäe,
miski tuleb su juurde,
mida sa veel ei näe.

Ma tahaks olla sinu Päike -
Nii suur kui väike,
Mis paistab sinu Taevas,
Ning sind Soojendaks.

See kõik mille tekitasid sa.
Nüüd lahku meie teed läksid ka .
Enam andestada ma ei saa ,
kuna petsid mind sa .

Su pruunid silmad sädelevad ööle vastu
Su naha lõhn ja pehmed käed
igal hommikul aknal ma vaatan, kuis kindlal sammul sa läed
õhtul jällegi jooksen Sul vastu

Vahest tulvil on meie mõtted
vabaduse hind ja elu tõkked
kasutades oma oskusi ja võtteid
sinu südamese süütasin ma kuumi lõkkeid

Sirelid seisavad silmini jahtunud mullas,
koltunud tuuled sasivad heitlikke päid.
Kui saaksid veel tulla, näeksid,
et endiselt kullast on suvised väljad,

Ma tulen kaasa, kuhu mind sa ka ei kutsu,
ma söön mis soovid - magan millal tahad sa.
ma luban ennast nimetada väikeseks kutsuks
ja lasen ennast üle kere kammida.

Mul mõttes sa alati püsid.
Ma vahel endalt küsin,
kas suudan armastada sind,
kui sina ei armasta mind.

Kui vahel on raske, kutsu mind
Kui lained üle pea kokku löövad
olen mina su päästerõngas.
Kui tahad nutta, nutame koos.

Esimene armastus on nagu kevade kuldne liblikas päikesekiirtes.
Ta vilksatab korraks ja kaob.
Mälestus millestki nii toredast
võib talutavaks muuta ka elu kõige mustema päeva.