Sirelid seisavad silmini jahtunud mullas,
koltunud tuuled sasivad heitlikke päid.
Kui saaksid veel tulla, näeksid,
et endiselt kullast on suvised väljad,
kus kaotatud jäljed sust jäid.
Surevas udus veel tantsivad haldjad kui unes.
Sõrmedelt voolab muusika - suve prelüüd.
Korjata luitunud lehti maast vabanend lumest,
kui tagasi tuled, siis ootab sind igavik nüüd.