Vahest tulvil on meie mõtted
vabaduse hind ja elu tõkked
kasutades oma oskusi ja võtteid
sinu südamese süütasin ma kuumi lõkkeid
sinule ma alati ju mõtlen
sinu pärast elus püsin
ja edasi ma võitlen
nähes sinu süda säriseb
võpatab ja väriseb
sinule luksub minu hing
Ja tuksub minu rind
kuna ma ju tõesti
ainult armastan ju sind
sinu huultelt langeb roose
sinu armastus annab üledoose
ära muretse nüüd kallike
Kui ma olen kadunud
see kõik kestab
päevani kui oled vana
kortsus ja peast juba hallike
siin kohal lõpeb
ka viimane muinasjutu lõik
ära mind unusta
sest sa olid minu jaoks ju kõik