Üksinduse punutud pesa
Kastab pisaraist märga rukkilille pärga
See igavene äraneetud kesa
Pakub karskele klaasikese märga
Rattakodarad kriuksudes pöörlevad
Endiselt tuska nõidudes
Sõnu soigudes veerevad
Kriuksutades kapiust
Näidates võimalust
Kuid valides eraldatuse
Käristades hinge
Tekitades hange
Haavatud südamesse
Mis üksindusest kange