mul ei ole nime sest mulle seda ei antud just, sellel samal päeval kui kõigile nimesid jagati siis öeldi, et ma jään nimetuks
istusin vaikselt pingile, ma olin ainus nimetu vaatasin küsivalt nimega poole need ainult naeratasid heatahtlikult mõni patsutas õlale mõni sai aru, mis tunne on olla nimetu, nimeta
hiljem kui edasi kõndisin küsiti mis su nimi on vastasin, et mul polegi nime olen nimetu nad veidike naersid ja siis lausisid et pole hullu kõndisin siis edasi öid ja päevi iga päev nimed sattumas mu teele
ühel päeval olin ise julge ja küsisin ühe pingil istuja käest kuidas teda kutsuda ja hüüda ta ütles, et tal pole nime, et ta on nimetu
vaatasin ta poole uurivalt ta ei mõistnud mind, sest ma ei hakanud naerma ka minul pole nime, ütlesin ma tean, mida sa tunned mina võin sulle nime anda, kui sa vaid tahad ja mina võin sulle nime anda kui tahad
aga meil pole nimesid vaja nüüd oleme koos nimetud me pole enam üksi
sina...sa oled see, kes paneb mu südame põksuma sina...sa oled see, kes teeb mu maailma värviliseks sina...sa oled see, kes on ja jääb mu südamesse sina...sa oledmu elu ilusaks maalinud