mul ei ole nime
sest mulle seda ei antud
just, sellel samal päeval
kui kõigile nimesid jagati
siis öeldi, et ma jään nimetuks
istusin vaikselt pingile,
ma olin ainus nimetu
vaatasin küsivalt nimega poole
need ainult naeratasid
heatahtlikult
mõni patsutas õlale
mõni sai aru, mis tunne on olla
nimetu, nimeta
hiljem kui edasi kõndisin küsiti
mis su nimi on
vastasin, et mul polegi nime
olen nimetu
nad veidike naersid
ja siis lausisid et pole hullu
kõndisin siis edasi öid ja päevi
iga päev nimed sattumas mu teele
ühel päeval olin ise julge
ja küsisin ühe pingil istuja käest
kuidas teda kutsuda ja hüüda
ta ütles, et tal pole nime, et ta on nimetu
vaatasin ta poole uurivalt
ta ei mõistnud mind, sest ma ei hakanud naerma
ka minul pole nime, ütlesin
ma tean, mida sa tunned
mina võin sulle nime anda, kui sa vaid tahad
ja mina võin sulle nime anda kui tahad
aga meil pole nimesid vaja
nüüd oleme koos nimetud
me pole enam üksi