Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
Tsiviilisikud sihil sihib usa sõduri kahur
see fucking naftapoliitika jabur nagu
hiigeltriip kokaiinina ninas mis pikk kui kartuli vagu
higistad lennukis kokakondoome täis perse pragu
welcome to guantanamo bay, seal ruumi jagub.
maskidega katad nägu - kurbus, ring sulgub, puudub julgus
nutt kurgus, palvetad et surm ruttu tulgu.
Otsid õnne valest kohast, kui kulda kuult kuukulgur.
Elu on fantastiline, kontrast on pime, maagiline ime
ilus ja traagiline, tee on peegelsile ja krõbiseb kui kile
Kui tahad minna seda teed siis mine, kuid ma ei soovita.
see sõiduk liigub ilma roolita ja mul pole pohui, eelistan hoolida
Perse uue maailma kord, mis eelistab koorida
perse ettenähtud norm, kus tõde on varjatud looriga
Vesi on klooriga, idioodid kes loomi proovivad kloonida
mu pliiats reaalsust joonistab, sa loe ridade vahelt
kus`t su jaoks ehk midagi koorub või jääb mõistmatuks,
kui Arkaimi observatoorium, siis ütle otse ja loobu.
ÜRO ajab jälgi ja saab hoogu - Google earth jälgib,
kuidas Aafrikas ja Indias iga teine töötu nälgib ja elab
närib oma viimast järgi jäänud viljatera,
Oleks veel lootust, kui poleks hilja enam, kas on?
Ütle Sina seda?
Öö on süsimust ja heitgaase täis, püstitan küsimust,
on see miraaš ja mulle lihtsalt näib kui näen tühisust, mis
mässib endasse ja vastuhakuks ümber lülitub see sünge üritus.
Mul on unistus, kui Luther Kingil 63`ndal aastal,
et igaüks siin maal taas oma hinge vaataks,
mõistaks, et mitte keegi meist ei vaja seda saasta!