Hommikul kui ärkan
sinu kaisus ma,
ei saa sinu kõrvalt
ma enne lahkuda,
kui veel ühe korra
sind ma kallistan
ja su pehmet põske
veel korra silitan.
Ja kui sina ärkad
ning avastad,
et mind su kaisus pole,
siis ära pahanda.
Tea, et olen köögis
ning sulle süüa teen,
selleks, et tuua see
su voodi äärele.
Veel enne lahkumist
palun sult üht suudlust,
et töö juures siis
ei tunneks sinus puudust.
Aga tegelikult
juba olles teel,
muutub üha kurvemaks
sinuta mu meel.
Juba poolest tunnist
mulle ammu piisab,
et saaksin aru,
ei sinuta saa iial.
Mul poleks mingit elu
ilma sinuta,
sest ainult sina
kuulud kokku minuga.
Ma armastan sind täna,
homme, alati.
Ja teen kõik selleks,
et ka sina mõtleks nii.